Kaali meteoriidikraatri ajalugu
Esimene teaduslikult tõestatud meteoriidikraater Euroopas
Kas teadsid, et esimesed teaduslikult tõestatud meteoriidikraatrid Euroopas asuvad Eestis? Siin on meteoriidikraatreid pindalaühiku kohta u 400 korda rohkem kui Maal keskmiselt. Saaremaal asub Eesti suurim loodusharuldus Kaali kraater, mille meteoriitne päritolu tõestati esimesena Euroopas ja teisena maailmas, USA-s asuvate Arizona kraatrite järel. Ja et tegelikult on Kaalis lausa 9 meteoriidikraatrit?
7500-7600 aastat tagasi
Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg on 7500-7600 aastat tagasi. Meteoriidi langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi ning seda on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. 5-10 km kõrgusel meteoriit lagunes ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ning lisaks 8 väiksemat kraatrit.
Muinasajast 20.sajandini
Kaali kraater oli muistsetele inimestele püha kultuskoht, mida ümbritses 3 meetri laiune kiviaed. Aia äärest leitud koduloomade rohked luud viitavad, et tegemist oli ohvripaigaga.
Aastatel 1827-1928 oli kraatrite tekke kohta mitmeid arvamusi, mh selgitati kraatri kujunemist “maa-aluse tule plahvatusega“. 1854. a arvati, et tegemist on muistse linnusega, kus looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall.
Mäeinsener I. Reinwald tõestas 1937. a Kaali kraatrite meteoriitse päritolu. Leitud rauakildude analüüs näitas, et meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi – jämedastruktuurilist oktaedriiti.
Meteoriidi teke
Kaali ümbruse meteoriidikraatrite väljak kujutab endast moreentasandikku, kus savika põhimoreeni paksus peakraatri läheduses on ligikaudu meeter.
Kui meteoriit plahvatab kokkupõrkel maapinnaga, purustab lööklaine maapinna kivimid ning tekitab plahvatuskraatri, mille servades on kivimid vallina üles sulanud. Kraatrid tekitanud meteoriidi mass võis olla 20-80 tonni ja kiirus põrkumise hetkel maapinnaga 10-20 km/s.
Peakraater on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105…110 m, keskmine sügavus on 22 m.
Kaali kraater mütoloogias
Eesti President Lennart Meri peab oma raamatus „Hõbevalge” Kaali katastroofi Põhjala folkloori epitsenteriks. Läänemeresoome folklooriteoses „Kalevala” on tõepoolest usutav kirjeldus taevase tule langemise kohta.
Vergilius pani 7. sajandil ekr kirja müüdi Kreeka Päikese pojast Phaetonist, kes langenud leegitsevate juustega peas nagu täht maha kaugele põhjamaale, jättes endast järele väikese järvetaolise sügava haua. Seos Kaaliga ei pruugi olla pelgalt ettekujutus, kuna katastroof võis mõju avaldada väga kaugele.
1842
Tartu Ülikooli ajalooprofessori F. Kruse tehtud skeem Kaali (Salla) mõisa õuest ja peakraatrist („Necrolivonica“, 1842).
1976
Esimesed arheoloogilised kaevamised toimusid Kaalis 1976. aastal arheoloog V. Lõugase juhtimisel, pildil koos Lennart Meriga (vasakul).
.
Kaali kraater 21. sajandil
20. saj lõpuaastatel seisis Kaali kraater pikalt hooldamata ning kraatri kaldad kasvasid võsasse.
2006. aastal võttis kraatri puhastamise käsile Kaali trahteri peremees Alver Sagur. Kraatri kaldad said võsast puhtaks ja kraatri põhjast veeti välja aastakümnetega sinna kogunenud prügi. Kraateri nõlvale ehitati vaateplatvorm ja alla läheb nüüd dolomiidist trepp. Tänapäeval külastavad Kaali kraatrit igal aastal enam kui 100 000 külastajat kogu maailmast. Külastajatele on loodud avar parkla ja tualettruumid. Siin asub ka KAALI trahter ja hotell ning avatud on ka meteoriitika– ja paekivimuuseum.
